Jäta vahele peasisuni
  • Olete sisenenud külaliskasutajana (Logi sisse)
logo
Minu kursused
    • eesti ‎(et)‎
      • eesti ‎(et)‎
      • English ‎(en)‎
      • Italiano ‎(it)‎
      • Lietuvių ‎(lt)‎
      • Română ‎(ro)‎
      • Українська ‎(uk)‎
  • ROHKEM MEIST
CHOOSE THEME OPTIONS PREDEFINED COLOR SKINS
  • blue
  • lightblue
  • red
  • green
  • yellow
  • purple

You will find much more options for colors and styling in admin panel. This predefined colors can use all users.

Droonilaevade tootmine ja kasutamine

  1. Avaleht
  2. Kursused
  3. Sailtunities
  4. SailtunitiesEE
  5. Keemia
  6. Happed ja alused vesilahustes

Happed ja alused vesilahustes

Lõpetamise nõuded

1

Keemia

Tunnikava nr 1

INFO ÕPPETUNDIDE KOHTA

Teema

Happed ja alused vesilahustes (vesilahused, vesilahused) (kombineeritud tund - teoreetiline, eksperimentaalne ja rakenduslik õppetund)

Kestus

2 tundi (2 x 45 min = 90 min)

Eeldatavad eelteadmised

  • Vee füüsikalised omadused.
  • Lahustumine ja lahustumist mõjutavad tegurid.
  • Ainete lahustuvus polaarsetes ja mittepolaarsetes lahustites.
  • Ainete lahustuvus polaarsetes ja mittepolaarsetes (vesi) lahustites.
  • Lahendused. Teadaolevate molaarsete ja protsentuaalsete kontsentratsioonidega vesilahuste valmistamine.
  • Lahuste happelis-baasilise iseloomu määramine indikaatorite abil.

Tunni eesmärgid

Protsesside ja keemiatoodete mõju hindamine inimesele ja keskkonnale:

  • Isiku- ja keskkonnakaitse eeskirjade järgimine ja kohaldamine
  • Konkreetsete tegevuste mõju keskkonnale ennetamine

Peamine idee teema taga

Vee kui ühiskonna osa ja selle olulise rolli mõistmine inimese elus.

Tunni tulemused

Teoreetiliste teadmiste rakendamine lahenduse valmistamiseks ja lihtsate arvutuste tegemiseks

Pädevused

  • Konkreetsed pädevused:
  1.  Kasutada mõisteid lahustumine, lahus, lahustuvus, kontsentratsioon, lahjendus, kontsentratsioon erinevates kontekstides.
  2.  Aine lahustumist ja lahustuvust mõjutavate tegurite kindlakstegemine, liigitamine ja eristamine.
  3.  Klassifitseerida lahendused vastavalt teatavatele kriteeriumidele.
  4.  Lihtsate arvutuste tegemine lahuse protsentuaalse kontsentratsiooniga.
  5.  Lahuse valmistamiseks klaasitarvete ja laboratoorsete vahendite kasutamine.
  6.  Mõne aine lahustuvuse kontrollimine vees.

Meetodid

  • Õppemeetodid:
  • Heuristiline / õppimise konsolideerimise vestlus;
  • Selgitus;
  • Demonstratsioon;
  • Probleematiseerimine;
  • Ajurünnak;
  • Analüüs ja kokkuvõte;
  • Süstematiseerimine, algoritmimine, modelleerimine;
  • Otsene avastamine;
  • Laboratooriumi katse.
  • Tegevusvormid:
  • Frontaalne - teadmiste edastamiseks / ajakohastamiseks;
  • Individuaalselt/rühmades - eksperimentaalseks tegevuseks.

Seos õppekavaga

  • Teadlikkus sellest, et keskkonna- ja kliimamuutused ning reostus mõjutavad tugevalt inimeste elu.
  • Võimalikud ja/või kasulikud ühendused bioloogia osa, füüsika ja andurite proovivõtu kommunikatsioonimoodulitega.

Sidusrühmade kaasamine

  • Iseseisev õpitee(üldine olukord).
  • Võimalik abi ja/või toetus ja sellega seotud tegevused keemiakursuste ajal (oma koolis või partnerkoolis) või temaatilised tegevused kohalikes teaduskeskustes (kui need on olemas).
  • Näide: kohalik organisatsioon MUMA (Meremuuseum), mis edendab merekeskkonna kaitset ja säilitamist territooriumil, pöörates erilist tähelepanu plastist ja mikroplastist põhjustatud reostusele (https://youtu.be/UgDVn8229AY?t=2).

VAJALIKUD SEADMED JA MATERJALID

1 meeskond 5 õpilasega

 

Vahendid

Kogus

Märkused

Arvutid

(koolilaborites), millel on juurdepääs Internetile

1-2/meeskond (1/õpilane, kui on olemas)

Võib kasutada muid olemasolevaid IT-seadmeid (sülearvutid, tahvelarvutid, mobiiltelefonid), millel on internetiühendus.

Tund on kombineeritud tund (teoreetiline, eksperimentaalne ja rakenduslik), seega tuleks see korraldada keemialaboris või klassiruumis, kus on olemas vajalikud vahendid.

Berzeliuse ja Erlenmeyeri keeduklaasid

1-2/meeskond

Spaatel

1-2/meeskond

Klaasist vardad

1-2/meeskond

Gradueeritud silinder

1-2/meeskond

Elektrooniline skaala

1/meeskond

Ained: vesi, köögisool

Vastavalt plaanile

See on soovitatav nimekiri:

Tähelepanekud

  • Igas klassis/laboris on 1-2 tahvlit või tahvlit (magnetiline ja/või interaktiivne), millele saab kirjutada kriidi või markeritega.
  • Õpetajad pakuvad õpilastele vajalikku informatiivset ja praktilist tuge (töölehed, elektroonilised esitlused, veebipõhised teemapildid, videod ja õppematerjalid).

SAMM-SAMMULT TEGEVUSED

 

1. samm (5 minutit)

Korralduslik hetk (kohaloleku kontrollimine, tähelepanu püüdmine, didaktiliste materjalide ettevalmistamine, õpilaste kodutööde kontrollimine ja parandamine jne).

2. samm (10 minutit)

  • Õpetamiseks vajalike eelteadmiste ajakohastamine.
  • Õpilastelt küsitakse üldist teavet:
  • vee levik looduses
  • veeringe looduses
  • veevarude jaotamine
  • vee molekuli keemilise sideme struktuur
  • vee füüsikalised ja keemilised omadused;
  • erinevus loodusliku vee ja puhta vee vahel.

3. samm (10 minutit)

  • Õpilastel palutakse esitada üksikasjalikumat teavet konkreetsete pädevuste C1, C2 ja C3 kohta:
  • mõisted lahustumine, lahus, lahustuvus, kontsentratsioon, lahjendus, kontsentratsioon;
  • tegurid, mis mõjutavad aine lahustumist ja lahustuvust;
  • lahenduste klassifitseerimine vastavalt teatavatele kriteeriumidele.

4. samm (20 min)

  • Esimese katseülesande esitamine ja täitmine, mis on seotud C5 ja C4 eripädevustega (klaasnõude ja laborivahendite kasutamine lahuse valmistamiseks, vastavalt lihtsate arvutuste tegemine lahuse protsentuaalse kontsentratsiooni kohta):
  • õpilased saavad töölehe koos eksperimentaalteemaga, analüüsivad seda, pööravad tähelepanu õpetaja soovitustele ja selgitustele oma konkreetse eksperimentaalse tegevuse kohta.
  • 7,5%-lise soolalahuse valmistamine, kasutades 3 g soola:
  • õpilased arvutavad lahuse valmistamiseks vajaliku vee massi;
  • õpilased arvutavad mõõdetava veekoguse;
  • iga meeskond valmistab lahenduse ja täidab lehe saadud tulemustega.
  • Interaktiivne tegevus: õpilased vastavad kordamööda õpetaja poolt sõnastatud küsimustele, küsivad juhiseid ja viiteid oma eksperimendi kohta, täidavad andmelehti oma tulemustega ja saavad tagasisidet oma töö kohta.

5. samm (15 minutit)

  • Teise katseülesande esitamine ja täitmine, mis on seotud C6-spetsiifilise pädevusega (teatavate ainete vees lahustuvuse kontrollimine):
  • õpilased saavad töölehe koos eksperimentaalteemaga, analüüsivad seda, pööravad tähelepanu õpetaja soovitustele ja selgitustele oma konkreetse eksperimentaalse tegevuse kohta.
  • Erinevate ainete vees lahustuvuse kontrollimine:
  • õpilased kontrollivad erinevate ainete lahustuvust vees, mille õpetaja on eelnevalt märkinud, et need tuleb kodust kaasa võtta (õli, suhkur, kojapulber, piim, äädikas, atsetoon jne).
  • Interaktiivne tegevus: õpilased vastavad kordamööda õpetaja poolt sõnastatud küsimustele, küsivad juhiseid ja viiteid oma eksperimendi kohta, täidavad andmelehti oma tulemustega ja saavad tagasisidet oma töö kohta.

6. samm (25 min)

  • Kolmanda rakendusliku ülesande esitamine ja täitmine, mis on seotud C4-spetsiifilise pädevusega (lihtsate arvutuste tegemine lahuse protsentuaalse kontsentratsiooniga):
  • õpilased saavad töölehe rakendusliku teemaga, analüüsivad seda, pööravad tähelepanu õpetaja ettepanekutele ja selgitustele oma konkreetse praktilise tegevuse kohta, mõtlevad ja arutavad individuaalselt ja/või meeskonnatööna võimalikke lahendusi ülesande lahendamiseks ning valivad sobivaima).
  • Antud probleemide lahendamine:
  • õpilased lahendavad töölehel esitatud ülesandeid;
  • pärast iga probleemi lahendamist, mille kõik meeskonnad on lahendanud, võib õpetaja kutsuda ühe õpilase esitama lahenduse kogu klassile tahvlile/valge tahvlile;
  • Interaktiivne tegevus: õpilased vastavad kordamööda õpetaja poolt sõnastatud küsimustele, küsivad juhiseid ja viiteid oma rakendusliku ülesande kohta, esitavad oma tulemusi ja saavad oma töö kohta tagasisidet.

7. samm (4 min)

  • Mulje ja uute teadmiste kinnistamine.
  • Tagasiside lühikeste küsimuste ja vastuste kaudu, mis on seotud uute teadmistega.
  • K-W-L (tean-tean-tunnen-õppinud) tabeli või diagrammi täitmine (kui see on vajalik/kohaldatav).

8. samm (1 min)

Järeldused:

  • kodutööde täpsustamine (kui see on vajalik/kohaldatav - kui eraldatud aeg ei võimalda kõiki kolmanda ülesande ülesandeid lõpetada, loetakse ülejäänud ülesanded kodutööks).
  • suuline ja/või kirjalik hinnang (hinded) õpilastele, kes vastasid tunni ajal.

Hindamine

  • Suuline tagasiside
  • Õpilaste süstemaatiline jälgimine
  • Õpilasi, kes vastasid ja näitasid huvi, pühendunud tööd ja tõsidust antud teemade lahendamisel, saab hinnata ja hinnata hindega.

Kasulikud lingid

  • Inglise keeles:
  • MUMA (Meremuuseum): https://youtu.be/UgDVn8229AY?t=2
  • Rumeenia:
  • Timisoara veemuuseum, Timis maakond: https:
  • Mihai Bacescu veemuuseum, Falticeni, Suceava maakond:

https://judetulsuceava.ro/locuri/obiective-turistice/muzee/muzeul-apelor-mihai-bacescu-falticeni/

  • Veemuuseum, Floresti, Cluj maakond:

https://visitcluj.ro/tourist_spot/muzeul-apei/ 

  • Vee füüsikalised ja keemilised omadused:

https://portcetate.ro/cele-22-de-caracteristici-ale-apei-fizice-si-chimice%E2%9C%85/

https://www.didactic.ro/materiale-didactice/proprietatile-fizice-si-chimice-ale-apei

TÖÖLEHT

Happed ja alused vesilahustes (vees)

  • Ees- ja perekonnanimi:
  • Kuupäev:
  • Klass:
  • Meeskond/rühm:

ÜLESANNE NR. 1: 7,5%-lise soolalahuse valmistamine, kasutades 3 g soola

  • Nõuded:
  1. Määrake 7,5%-lise kontsentratsiooniga lahuse valmistamiseks vajaliku vee mass, teades, et mõõdate vett mõõtesilindriga ja et vee tihedus on ρ = 1 g/cm3;
  2. Valmistage soolalahus, 7,5 % kontsentratsiooniga, kasutades 3 g soola.
  • Kasutatavad ained: vesi, köögisool.
  • Seadmed ja laboratoorsed vahendid: Berzeliuse keeduklaas, Erlenmayeri keeduklaas, mõõtesilinder, spaatel, klaasvarda, pipett, elektrooniline kaal.
  • Töörežiim:
  1. Arvutage lahuse valmistamiseks vajaliku vee mass. Vee mass on ...................
  2. Määrake lahuse valmistamiseks vajalik veekogus. Vajalik veekogus on ........................
  3. Kaaluge kaaluga 3 g söögisoola. Soola käideldakse spaatliga. Kaalutud soolamass valatakse töölaual asuvasse Erlenmayeri keeduklaasi.
  4. Mõõtke välja arvutatud veekogus mõõtesilindri abil, viies veetaseme nõutava astmestikuni (veetaset mõõdetakse meniski põhja juures, mis asub silmade kõrgusel). Vesi valatakse Berzeliuse klaasi abil ja viimased tilgad pipeti abil.
  5. Raputage Erlenmayerit, kuni sool on täielikult lahustunud. Saabast võib kasutada ka segamiseks.
  6. Kui olete lahenduse hankimise lõpetanud, täitke alljärgnev tabel.

Lahuse kontsentratsioon

Kasutatud soola mass

Kasutatud vee mass

Kasutatud vee kogus

Saadud lahuse mass

7,5 %

3 g

     

ÜLESANNE NR. 2: Mõne aine lahustuvuse kontrollimine vees

  • Kasutatavad ained: vesi, õli, tint, suhkur, meditsiiniline alkohol, äädikas jne.
  • Laboratooriumi klaastarbed ja -riistad: katseklaasid.
  • Töörežiim:
  1. Valage 4-5 katseklaasi veidi vett.
  2. Katseklaasidesse, kuhu te valasite vett, lisatakse väikeseid koguseid kodust toodud tooteid, nagu meditsiiniline alkohol, õli, suhkur, äädikas, atsetoon, piim jne.
  3. Loksutage katseklaase ja jälgige, milline vette lisatud aine on täielikult lahustunud ja milline mitte.
  4. Täitke alljärgnev tabel.

Ei.

Kasutatud aine

Aine on täielikult lahustunud (vees lahustunud).

Aine ei lahustunud (ei lahustu vees)

1.

     

2.

     

3.

     

4.

     

5.

     

6.

     

7.

     

8.

     

9.

     

10.

     

ÜLESANNE NR. 3: Mõne aine lahustuvuse kontrollimine vees

  • Nõuded: Lahendage järgmised probleemid:
  1. Milline on 300 g lahuse, mis sisaldab 60 g killustikku, kontsentratsioon protsentides? Millise massiga vett kasutati lahuse valmistamiseks?
  2. 5 kg 20%-lise kontsentratsiooniga naatriumhüdroksiidilahuse peale valatakse 2 kg 60%-lise naatriumhüdroksiidi ja 1 kg vett. Arvutage saadud lahuse protsentuaalne kontsentratsioon.
  3. Võtke 200 g suhkrulahusest, mille kontsentratsioon on 20%, 100 g lahust teise anumasse. Milline on ülejäänud lahuse lõplik kontsentratsioon?

a

Erasmus+ koostööpartnerluse projekt

Purjetamine võimalustesse

No. 2023-1-LT01-KA220-SCH-000161306

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või riikliku büroo seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega riiklik büroo ei saa nende eest vastutada.

 
Selles raamatus pole veel sisu.
◄ Bakterid (kombineeritud tund - eksperimentaalne ja rakenduslik)
Vesilahuste pH ►

Plokid

Jäta vahele Navigeerimine

Navigeerimine

  • Avaleht

    • Õpikeskkonna lehed

      • Minu kursused

      • Õpikeskkonna blogid

      • Sildid

    • Minu kursused

    • Kursused

      • Sailtunities

        • SailtunitiesRO

        • SailtunitiesIT

        • SailtunitiesEE

          • Üldine

          • Sissejuhatus

          • Ehitus ja mootorid

          • Veeuuringud ja GIS-andmete visualiseerimine

          • Füüsika

          • Veeproovi konteiner

          • Bioloogia

          • Keemia

            • RaamatHapped ja alused vesilahustes

            • RaamatVesilahuste pH

            • RaamatErinevate veeallikate kvaliteedi määramine keemili...

        • SailtunitiesPL

        • SailtunitiesLT

        • SailtunitiesEN

      • How to Raise an Inventor, open courses

      • Think Inside the Box

Supplementary blocks

Robootikakool — STEAM-haridus, robootika ja rahvusvahelised Erasmus+ projektid.

Co-funded by the European Union
  • eesti ‎(et)‎
    • eesti ‎(et)‎
    • English ‎(en)‎
    • Italiano ‎(it)‎
    • Lietuvių ‎(lt)‎
    • Română ‎(ro)‎
    • Українська ‎(uk)‎
Andmete säilitamise kokkuvõte
Hangi mobiili rakendus