Droonilaevade tootmine ja kasutamine

Sissejuhatus

Tunnikava #1

Tunnikava

Teema

#sailtunities projekti tegevuste sissejuhatus

Kestvus

60-90 min

Tunni eesmärgid

1. Introduce students to the importance of water.
2. Build awareness of their current knowledge.
3. Set the stage for the project they will be working on.

Suurem eesmärk

See tund tutvustab puhta vee olulisust, aitab õpilastel mõelda oma senistele teadmistele ja loob aluse laiemale #sailtunities projektile. Tunni jooksul tehakse individuaalseid mõtisklusi, grupiarutelusid ja täidetakse küsimustik. See on seotud paadiprojektiga, tutvustades veealaseid teemasid, mida uuritakse hiljem praktiliselt, näiteks andmete kogumise ja analüüsi kaudu veeseirerobotitega. Lisaks seostub tund teiste õppeainetega, nagu keemia.

Tunni tulemused

• Puhta vee olulisuse teadvustamine.
• Olemasolevate teadmiste ja huvi hindamine.
• Tõhus meeskonna moodustamine ja rollide jaotamine.
• Projektiootuste ja pädevuste tundmine.
• Suurenenud kaasatus ja entusiasm.

Pädevused

Õpilased mõistavad sügavamalt puhta vee tähtsust, saades aru selle olulisest rollist elu säilitamisel ja keskkonna tasakaalu hoidmisel.

Tunni käigus arendavad õpilased kriitilist mõtlemist, meeskonnatööoskusi ning omandavad põhiteadmisi vee kvaliteedist ja keskkonnateadusest.

Kujuneb teadlikkus keskkonnahoiu olulisusest ning vastutustunne veevarude kaitsmise eest.

Meetodid

Mõtle-Arutle-Jaga; esitlus; loengupõhine õpetus; pädevuste hindamine küsimustiku abil.

Seos teiste moodulitega

Soovitame seda tundi esimeseks tunniks #sailtunities projekti raames. See annab ülevaate kursusest ja aitab õpilastel mõista, mida ja miks nad õpivad.

Tunnis käsitletud vee kvaliteediga seotud teemad leiavad põhjalikumat käsitlust keemia moodulis.

Seos õppekavaga

Puhta vee tähtsus on tihedalt seotud keskkonnateaduse, bioloogia, keemia, geograafia, sotsiaalteaduste ning tervise- ja kehalise kasvatusega.

Sidusrühmade kaasatus

Seda tundi saab õpetaja iseseisvalt klassiruumis läbi viia. Siiski võiks õpilaste huvi, motivatsiooni ja pädevuste suurendamiseks kaasata järgmisi sidusrühmi:

1. Keskkonnaorganisatsioonide esindajad – pakuvad ekspertteadmisi vee kvaliteedi probleemidest ning jagavad praktilisi juhtumiuuringuid.
2. Tööstusspetsialistid ja keskkonnakonsultandid – tutvustavad keskkonnateadusega seotud karjäärivõimalusi ja vee kvaliteedi tähtsust erinevates tööstusharudes.
3. Õppekäigud – koostöös partneritega saab korraldada külastusi asjakohastesse asutustesse (veepuhastusjaamad, teaduslaborid) või looduspaikadesse (kohalikud jõed, järved).

ÕPPEVAHENDID

TEGEVUSED SAMM-SAMMULT

Tegevus 1

Rühmatöö: Puhta vee tähtsus

Selle tegevuse käigus mõtisklevad õpilased puhta vee tähtsuse üle erinevates kontekstides ning teevad koostööd, et tuvastada peamised põhjused, miks puhas vesi on oluline nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka keskkonnale.

Oluline on, et õpilastel oleks enne paaris- või rühmatööd aega oma ideede üle iseseisvalt järele mõelda.

Tunni jaoks loodud slaidiesitluses on juhised, mida saate klassiruumis kasutada.

1. SAMM (MÕTLE): Individuaalne mõtisklus

Õpilased mõtisklevad iseseisvalt ja kirjutavad üles oma ideed puhta vee olulisuse kohta järgmistes valdkondades:

Inimkeha: Kuidas on puhas vesi elutähtis keha funktsioonide ja tervise jaoks.

Mina ja mu perekond: Puhas vesi igapäevaelus ja kodumajapidamises.

Minu linn ja minu riik: Puhas vesi kogukonna ja riigi heaolu jaoks.

Taimed, loomad ja teised elusorganismid: Kuidas puhas vesi toetab ökosüsteeme ja elurikkust.

Kogu planeet: Puhta vee ülemaailmne tähtsus elu säilitamisel ja keskkonna tasakaalu hoidmisel.

Neid alateemasid võib õpilaste vahel jaotada vastavalt ajakavale ja õpetaja eelistustele.

2. SAMM (ARUTLE): Rühmaarutelu

Õpilased jagavad oma mõtteid väikestes rühmades, arutavad ideid ning kuulavad teiste seisukohti.

Rühmad võib moodustada kas kindla alateema põhjal või segarühmadena, kus käsitletakse kõiki teemasid.

Iga rühm koostab 5–10 peamist punkti, mis selgitavad, miks puhas vesi on oluline nii inimestele kui ka keskkonnale.

3. SAMM (JAGA): Esitlus

Õpetaja palub igal rühmal kordamööda esitada ühe aspekti oma nimekirjast. Iga idee arutatakse läbi kogu klassiga.

Õpetaja saab arutelu laiendada, esitades lisaküsimusi, et tuua esile teadmisi veest erinevates õppeainetes.

Tegevus lõpeb, kui õpilased enam uusi ideid ei paku. Vajadusel võib õpetaja lisada täiendavaid tähelepanekuid.

LISAVÕIMALUSED:

Tegevust saab kohandada, esitades küsimusi teisel viisil või suunates arutelu lisaküsimustega (vt Lisa 1).

Kasutage YouTube'i või muid allikaid, et näidata videot, mis rõhutab puhta vee tähtsust. See aitab õpilastel oma ideid kontrollida ja uusi teadmisi omandada.

Tegevus 2

Enesehindamine projekti seotud pädevuste osas

 1. SAMM: Veebiküsimustiku täitmine

#sailtunities projekti raames viiakse läbi uuring Google Formsi kaudu. Küsimustik on anonüümne ning vastuseid kasutatakse pilootkursuse mõju hindamiseks õpilaste pädevuste arendamisel.

Õpetaja peaks tagama õpilastele juurdepääsu küsimustikule ning varuma selle täitmiseks umbes 10 minutit.

2. SAMM (VALIKULINE)

Õpilastel on võimalus hinnata oma pädevusi veega seotud teemadel aktiivse, visuaalse ja kaasahaarava meetodi abil.

Soovitame kasutada "Pitsa meetodit", mis on loov ja kaasahaarav viis enesehindamiseks. Iga pitsalõik esindab erinevat pädevusvaldkonda ning õpilased täidavad lõigud vastavalt oma enesekindlusele või oskustasemele.

Pitsa meetod

Ühe pitsadiagrammi saab teha viieliikmelisele rühmale või tervele klassile. See võimaldab õpilastel anonüümselt oma pädevusi hinnata ning annab õpetajale ülevaate rühma või klassi oskustest ja nende arengust.

Pitsat täidetakse vastavalt sellele, kui enesekindlalt või pädevana õpilased end igas valdkonnas tunnevad.

Õpilased märgivad oma praeguse teadmiste, oskuste või huvi taseme markeriga.

Iga pitsalõik esindab ühte väidet. Mida lähemale keskpunktile, seda vähem nad väitega nõustuvad. Mida kaugemale serva poole, seda enesekindlamalt nad end selles valdkonnas tunnevad.

Julgustage õpilasi olema ausad, kuna see on eneserefleksiooni tööriist.

Valminud pitsadiagrammi saab klassiruumis seinale kinnitada. Projekti eri etappidel võib õpilastel paluda kasutada teist värvi markerit ja märkida oma praegune hinnang. Selle põhjal saab korraldada rühmaarutelu, kus õpilased analüüsivad oma arengut ning arutlevad valdkondade üle, kus nad vajavad veel parandamist.

Alternatiivne võimalus: Iga õpilane saab oma individuaalse pitsa töölehe. Selle kohta leiate rohkem teavet Lisas 2.

Lisas 3 on esitatud soovituslikud väited, mida pitsalõikudeks valida.

Võite vabalt kasutada ka mõnda muud enesehindamise meetodit, mis teile sobib.

Tegevus 3

Projekti tutvustus

On oluline anda õpilastele terviklik arusaam #sailtunities projektist. Selleks võite kasutada slaidiesitlust, kus on välja toodud kõik projekti etapid.

Siin on lisainfo, mis võib abiks olla:

1. #sailtunities projekti peamine eesmärk on kaasata õpilasi praktilisse teadusuuringusse, kus nad ehitavad ja kasutavad veeuuringuteks mõeldud robotit. Selle tegevuse käigus koguvad ja analüüsivad õpilased andmeid kohalikust veekogust (näiteks järvest või jõest), et hinnata selle seisukorda. Lisaks uurivad õpilased võimalikke veepuhastuslahendusi, kujundades robotile lisaseadmeid, mis suudavad koguda või filtreerida lisandeid, nagu vetikad, prügi või mikroplast.
2. Õpilased alustavad roboti ehitamisest, mis on võimeline koguma andmeid erinevate veekvaliteedi näitajate kohta, sealhulgas temperatuuri, hapnikutaseme, pH ja vee selguse kohta. Robot kogub oluliselt rohkem andmeid, kui inimene suudaks käsitsi koguda.
3. Pärast andmete kogumist kasutavad õpilased tarkvaratööriistu, et visualiseerida teavet kaartide ja graafikute abil, aidates neil teha järeldusi veekogu seisukorra kohta. Samuti kujundavad ja testivad nad filtreid, et tuvastada lisandeid, nagu mikroplast ja bakterid.
4. Need andmed aitavad õpilastel mõista vee mikroskoopilisi omadusi ning neil on võimalus töötada välja lahendusi veekvaliteedi parandamiseks robotile loodavate veefiltrite kaudu.
5. Projekti lõpuks saavad õpilased põhjaliku ülevaate kohaliku veekogu seisukorrast ja probleemidest. Nad arendavad kriitilise mõtlemise ja probleemilahenduse oskusi, kavandades ja testides veepuhastuslahendusi.
6. Lisaks saavad õpilased kogemusi teaduslike meetodite, andmete kogumise ja analüüsi vallas ning esitlevad oma tulemusi ja ettepanekuid kaasõpilastele, õpetajatele ja võimalusel kohalikele teadlastele.
7. Projekt soodustab koostööd ja uudishimu ning julgustab õpilasi saama aktiivseteks osalejateks keskkonnahoius.

Pärast projekti tutvustamist on soovitatav arutada ja kokku leppida järgmised küsimused:

1. Millal õpilased projektiga töötavad;
2. Millised õpetajad osalevad projektis ja juhendavad õpilaste tööd;
3. Kuidas jaotatakse õpilased meeskondadesse (projektis on ette nähtud, et üks meeskond koosneb 5 õpilasest);
4. Kas määratakse meeskonnaliikmete rollid;
5. Kas lepitakse kokku reeglites meeskonnasiseseks suhtluseks ja probleemide lahendamiseks ning suhtluseks õpetajaga;
6. Millised materjalid ja seadmed on õpilaste kasutuses;
7. Teised aspektid, mida peate oluliseks.

Tegevus 4

Kui aeg võimaldab, küsige õpilastelt kiiret tagasisidet nende esimeste muljete kohta projektist.

Samuti võite neile öelda, et järgmise tegevusena arutlevad ja kavandavad nad projekti kommunikatsioonikampaaniat.

Hindamine

Kasulikud lingid

Water. An Essential Element of Life

The Basics of Freshwater: Crash Course Kids 14.1

Water Pollution for Kids | Learn How to Keep Our Water Clean

Erasmus+ KA2 koostööpartnerluse projekt

Purjetamine võimalustesse // Sailing Into Opportunities

No. 2023-1-LT01-KA220-SCH-000161306

sailtunities.gaminu.eu

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või riikliku büroo seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega riiklik büroo ei saa nende eest vastutada.